Kaido Ole - Raamatud

Foto: Tõnu Tunnel

Fotoseeria „Balti matši“ valmimisest uues ateljees 2016 sügisel

Viimased hetked enne lõpliku lahkumist vanast ateljeest suvi 2016

Fotoseeria minust NO teatri kammersaalis, kus valmisid suurimad pildid KUMU 2012 aasta näituseks „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid“

Fotoseeria minu Vabaduse väljaku vanast ateljeest, kus ma valmistan üht järjekordset maali seeriast „Questions“ kas 2007. või 2008. aastal

1964

Neerukujuline laud, stiilne puitvaas ja moodne radioola, ülekilodest rääkimata, siit arvatavasti algas minu tõmme ilusate hästi disainitud asjade järele.

1967

Nelja-aastane mina ja isa vanad dressipüksid, selle pildistaja kompameel oli geniaalne. Mul on oma jalgadega mingi kompleks ja vähegi teadlikumas vanuses pole ma enam kunagi lühikesi pükse kandnud, kuid siis oli veel kõik igati OK.

1971

Sain esimeses (ja kolmandas) klassis kõik viied ning kiituskirja ja seda ma siin tähistangi. Taustaks veel moodsat disaini ehk Snaige puitkorpuses polüesterlakitud külmik, mis vist oligi elutubadesse mõeldud. Nii joostigi köögist elutuppa kui midagi oli külmikust vaja, ning uuesti padinal tagasi kui oli see vaja ära panna. Vahemaa köögi ja elutoa vahel oli meie kodus üsna soliidne.

1974

Tinglikult esimene kunstiga seotud foto, sest ma nagu mäletaksin, et joonistasin pildistamise ajal enda ees olevasse kaustikusse. Mul oli selliseid hulgem, nimetasin neid sodimikeks.

1979

Sex Pistols muutis ka minu maailma. Ostsime Rapla haaknõeltest lagedaks ning tegime koos kolme sõbraga bändi "Dr. Carluy". Keegi meist ei osanud ühtki pilli mängida, meil oli kaks lugu ja me ei andnud ühtegi kontserti. Pilt on pärit ühelt meie kahest fotosessioonist.

1983

Tapal sõjaväes. Sain veel viimast korda kevadel koju, enne kui meid edasi mujale saadeti. Idealistlik pilt, mis oleks võinud kaunistada ka ükskõik millise tolleaegse ajakirja kaant. Päike paistab, sõdur on korralikult riides ja naeratab õnnelikult, taustaks väeosa paraadvärav. Tegelikult...

1987

Õppisin siis ERKI disainiosakonnas, ning üritasin Raplas oma toast sobivat tööruumi teha. Laua disainisin ning ka valmistasin ise, ning nimetatud foto on üks neist, mille tegin spetsiaalselt kursusetöö tarvis, et visualiseerida laua ja terve toa lahenduste funktsionaalsust. Mäletan, et sain hea hinde.

1990

Maali eriala V kursus ERKI hoovipealse puumaja II korrusel, kus olime kokku kolm aastat. Minu nurk on seal taga, kus on näha ka osad "päris" maalid, mis ka kodukal olemas. Ise ehitan pildil joonistuste jaoks suurt kasti, sest kool saab varsti läbi ja taieseid on vaja kuidagi turvaliselt hoiustada. Teadsin et rullis hoitud joonistused on mõne aastaga praktiliselt kasutuskõlbmatud ning sestap peab neid hoidma sirgelt. Kast sai 2,5 meetrit pikk ja üle meetri lai ning on hoiul Raplas, kuid parimad joonistused, mille tarvis see eelkõige tehtud sai, nuias Mart Lepp kohe varsti endale.

1991

Konkurent eelmisele. See on diplomitöö tegemise ajast aasta hiljem. Värv lisab pildile glamuuri ja optimismi, ka mina olen puhtalt riides, mitte nagu eelmisel fotol aga tegelikult ikka same shit.

1992

Lahkun koos Kadriga oma diplominäituse avamiselt Vaal galeriis. Päris kunstniku päris näitus?

1993

Võin aastaga eksida, aga see on pilt otse ehitustandrilt, kui rajasin oma valgete kätega Raplasse ateljeed, kuhu oli plaan pärast kooli lõppu kolida. Ehitasin seda kokku kolm suve keldrist katuseni, ning paigutasin sinna enamiku oma Vaalas teenitud rahast. Pildil on veel isa, kes mind nõu ja natuke jõuga aitas, kuid 90% tööst tegin ma ise. Juurdeehitus sai küll katuse alla ja väljast valmis, aga see oli ka kõik, sest elu jätkus siiski Tallinnas. Raplasse kolida – noor inimene võib tihti ikka erakordselt lihtsameelne olla. See ehitus mängis mu kujunemises väga olulist rolli, nii et iga seal oldud töötund ja iga kulutatud sent tuli tegelikult kuhjaga tagasi.